Muinsuskaitsealad
Kultuuripärandi kaitse on ajaga üha enam liikunud üksikobjekti kaitselt terviklike piirkondade – hooneansamblite, kvartalite ja asumite – väärtustamisele. Eestis on ehitatud keskkonna kaitseks riigi tasandil seatud 12 muinsuskaitseala. Muinsuskaitsealad on valdavalt keskaegsed või uusaegsed vanalinnad.Esimesed Eesti muinsuskaitsealad olid 1947. aastal kaitse alla võetud Narva vanalinn ja Tallinna Toompea. Tegu oli sõna otseses mõttes hädakaitsega – sõjas kannatada saanud linnu ähvardas lammutamine. Muinsuskaitsjate katse läbi mälestiste nimekirja Narva varemeid päästa ebaõnnestus. Mõlemad kaitsealad kadusid mõne aastaga nimekirjast ja Narva varemetes vanalinn lammutati maha. Kaitseala kui mälestise liik jäi seadustesse siiski püsima.
Esimene suur läbiplaneeritud ala, mis kaitse alla võeti, oli 1966. aastal Tallinna vanalinn. Tallinn ei olnud mitte ainult esimene muinsuskaitseala NSV Liidus, vaid ka üks varasemaid maailmas. 1997. aastal arvati Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandinimekirja kui hästi säilinud Põhja-Euroopa kaubalinn. Tallinna väärtus seisneb ennekõike tema terviklikkuses - siin on selgelt tajutav nii tänavate- kui ka kruntidestruktuur, kaitseehitised, aga ka linnaelu dominandid nagu Raekoda, turuplats, ametihooned, kirikud, kloostrid ja koolid.
1968. aastal võeti kaitse alla Koguva küla. 1973. aastal aga veel üheksa Eesti linna – Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Paide, Võru, Haapsalu ja Lihula. 1987. aastal Rebala muinsuskaitseala ja 1995. aastal Valga linn.
Kaitsealade loomine oli kindlasti seotud kavandatavate uuenduste (loe: lammutustega), eks sellest anna tunnistust ka see, et sisuliselt igas kaitsealuses vanalinnas on vähemalt üks nn hruštšovka. Teisalt peegeldab tervete linnaosade kaitse muinsuskaitselise mõtte arnegut - oluline ei ole üksnes üksikud tähtobjektid, vaid inimese elukeskkond. Olgugi, et Eesti on väike ja kompaktne on huvitav mõelda kuivõrd eriilmelised on kõik Eesti vanalinnad, igal neist on täiesti erinev ajalugu, arhitektuurikeel ning elutempo.
Riin Alatalu
Fotol on Toompea vanalinna asum (allikas: Vikipeedia).